Elu on kirjeldatud täpselt, ent lisanud lusti. "Pühapäevane Kõrtsuskäik – Humalateenistus" ei paku meile mugavaid vastuseid, vaid pigem lükkab nimme vaatajat vastikute, värdjalike ja talumatult ebamugavate mõtete suunas. Pühapäevane Kõrtsuskäik – Humalateenistus on huvitav ja uus. Kõik on kõik omavahel suhtes, täiendavad-toetavad üksteist ning ei mõju kordagi üksteise suhtes domineerivalt või dubleerivalt. Paar näpistust veel, et end selle pilve pealt tagasi maa peale tuua.

Armas muinasjutt. Kui autor praegu midagi ette võtab, siis ei tehta enam allahindlusi: ka kõige väiksemad traagelniidid peavad olema niiviisi ära peidetud, et vaataja lihtsalt istub, suu lahti, ja heljub lummuse pilvel lõpuni. Autor on antud intervjuus öelnud, et antud temaatika on tema jaoks hämar ala, kus on huvitav ringi kolada. Esitajad loovad mõttelise silla sürreaalse ja taandatud jõuliste visuaalsete kujundite tasandile. Kokku on toodud nii üldinimlik, meid kõiki ühendav kui ka isiklik, nii traditsioonid kui ka uuendused, nii valgus kui kogu oleva alus kui ka sellele vastanduv pimedus.

See on pinnas, millest võrsuvad ka need umbes 99 uut asja aastas, selleks on vaja teatud turvatunnet ja kindlust. See, kuidas Kurvis Kravis oma tegelase isiksuse õitsele tärkamist ja elurõõmu edasi andis, oli lausa imeline, kui et mitte vapustav. Viidatakse sellele, et tänapäeva maailmas eeldatakse tehnilist perfektsust, kuid ei mõisteta, et seda ei ole võimalik luua kiirustades.

Ega ikka hambad ristis, nulla dies sine linea, ilu ja rõõmu ei tee. Suured imed juhtuvad tihti siis, kui mingit kindlust pole. Allegooriaid ja tähendusi ei üritata nimme meie eest ära peita, vaid need mängitakse välja selgete ning reljeefsete misanstseenidega.

Kokkuvõtteks - Loodud on defineerimatu, aga täiesti vastupandamatu terviku.